Peeter Perens on juubelilaulupeo "Minu arm" kunstiline juht. Ta on väga hinnatud koorijuht, tema käe all laulab üks tähtsaim koor – Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor. See on elujõuline kollektiiv, kellest omakorda on võrsunud nii Teaduste Akadeemia Meeskoor (1958) kui 1988. aastal EKE Inseneride Meeskoori (tänane Inseneride Meeskoor). Meeskoori eestvedamisel taastati aastatel 1965-1977 Nõmme pargis asuv Glehni loss. Meeskoor laulab palju kodumaist muusikat, ka klassikat ja rinda pistetakse nii uue muusikaga kui ka kergemakaalulise repertuaariga. Peeter Perens on olnud seotud ka mitme segakooriga ja juhatab lisaks mainitud meeskoorile ka Eesti Panga segakoori. Saates räägime, milliseid omadused on vajalikud inimesele, kes tahab õppida koorijuhi ametit. Mis on selle professuuri tähtsus meie kultuuriloos ja praegust palga madalseisu arvestades? Milline võiks olla kooridirigentide perspektiiv. Peeter räägib ka oma õpingutest: "Minu koorijuhiks saamine on tegelikult tööõnnetus," naerab ta. "Aga mul vedas, et maandusin Silvia Melliku klassi, kust välja minnes osatakse paljut. Silvia Mellikule kuulub minu väga suur tänu." Tänast olukorda, kus koorijuhtide töö on väga halvasti tasustatud, Peeter jätkusuutlikuks ei pea. "Ma arvan, et koorijuhtide asemel töötavad varsti meie kooridega pianistid või teised instrumentalistid, kuid see on väga tõsine töö. Siin peab evima suurt muusikalist silmaringi, et kooride muusikaline kvaliteet ei langeks," teab Peeter Perens. "Kui vaadata, kui vähe sellele õppeteele astutakse, siis ei ole säärane kooride ümberorienteerumine enam väga kaugel. Aga eesti koorilaulja on väga nõudlik. Eelkõige koorijuhi vastu – laulja tahab laulda head ja sisukat muusikat, kuid selle koorile õpetamise ja interpreteerimise saame jätta siiski vaid professionaalsete koorijuhtide kätte. Igasugune klubiline tegevus kooride juures on ju tore, aga kui see muutub esmatähtsaks, kukub meie koorimuusikakvaliteet mitu pulka alla." Kõne all on kodumaiste meeskooride üldine seis, kuna Peeter kuulas äsjamöödunud kevadel üle kõik laulupeo eelproovid. Ka laulupeost tuleb juttu ja selle ühiskondlikust positsioonist läbi lähiajaloo. "Kui me mõtleme, mis on Eestis juhtunud viimase 150 aasta jooksul, siis see on lihtsalt ulme," hüüatab Peeter. "Väikesest olematust maarahvast on saanud haritud ja maailma kultuurilisel ja poliitilisel maastikul arvestatav tegelane. Laulupidu õpetab ühist pingutust ja kui vaja, saame koos tehtud väga suuri asju. Seetõttu olen igati nõus väitega, et laulupidu on riigikaitse üks osa." Peeter Perens jutustab, kuidas ta noorsandina ema keelust üle astus ja asus õppima koorijuhtimist, mida tema professor Kuna Areng pidas kõige olulisemaks ja sedagi – miks ta ei lõpetanud G. Otsa nimelist Tallinna muusikakooli. Saame teada, kui sageli Peeter julgeb öelda "Ma ei tea", kui küsida, mis on asi, mida ta mitte millegi vastu ei vaheta. Ja lõpuks teeme selgeks, mitu Peeter Perensit on meie koorimuusikaloos ja kas nad on omavahel seotud. Intervjuu Peeter Perensiga pühapäeval, 16. juulil kell 9 Kordub kolmapäeval, 19. juulil kell 21. Saate toimetab Marge-Ly Rookäär. Kuula ka teisi saateid sarjast "Eesti interpreedid": Muusikanimekiri: Wolfgang Amadeus Mozart - Klaverisonaat B-duur K333; III - Allegretto graziosoMitsuko Uchida (klaver)

Eesti interpreedid

Eesti interpreedid. Peeter Perens

Juubelilaulupeole mõeldes on pühapäeviti eetris saated pühendunud koorijuhtidest, kellel on laulupeoliikumises täita olnud hindamatu roll. Seekordne saade on pühendatud Ants Sootsile, kes juhatab tänavusel laulupeol ühendkoore. Ants Soots on pikaaegne Eesti Rahvusmeeskoori dirigent ning dirigeerimisosakonna professor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kõneleme tänasest kooriliikumisest, laulupeokultuurist ja sellest, miks pidas Gustav Ernesaks koorijuhi parimaks käsiraamatuks Konstantin Stanislavski teost "Minu elu kunstis". Kas ja kuidas mõistame Ernesaksa pärandit ning milliseid tähelepanekuid on Ants Soots teinud läheneva juubelilaulupeo ettevalmistusperioodi jooksul? Saate toimetaja on Miina Pärn. Muusikanimekiri: Vangelis - Moxica and the horseVangelis

Eesti interpreedid. Ants Soots

Neidudekoori "Kurekell" looja Lennart Jõela on Tartu koorijuht, kes paistab silma tagasihoidliku iseloomu ja suurte tegudega. Põlvamaa möldri pojast koorijuht-pedagoog Lennart Jõela on sündinud Kanepis, kümneaastaselt hakkas õppima akordionit ja läks siis tudeerima dirigendi elukutset. Tartu muusikakoolis lõpetamise järel sai ta orkestrijuhi kutse ja alustas pedagoogitööd Haapsalu muusikakoolis. Edasi tuli Tallinna Riiklik konservatoorium ja Tartusse tagasi jõudis ta alles pärast ülikooli lõpetamist. Ametivend Uno Uiga kutsel algas heade mõtete linnas tihe töö muusikaõpetaja ja koorijuhina. Koorimuusikakallakuga Karlova gümnaasium on jäänud Lennart Jõela elutöö koduks - just siin pühendas ta veerand sajandit neidudekoorile "Kurekell". Lennart Jõela panus noorte koorilaulupisiku nakatamisega on üüratu - ta on olnud seotud nii poiste, laste- kui neidudekooride tööga. Lisaks on ta juhatanud nii meeskoore kui naiskoore ning olnud mitmetel laulupidudel üldjuht. Milline on täna koorimuusikaharrastus, kas laulupeotraditsioon on väärikalt hoitud, milliseid ohvreid peab muusika nimel tegema koorijuht? Saate toimetab Marge-Ly Rookäär. Muusikanimekiri: Aleksandr Skrjabin - 5 prelüüdi: IV Prelüüd E-duur op 15Ivan Ilic (klaver) Ryuichi Sakamoto - Opus / OopusRyuichi Sakamoto (klaver)

Eesti interpreedid. Lennart Jõela - mees suurte tegude maalt.

Heli Jürgenson on armastatud dirigent nii suure laulupeokoori kui väiksemate kooride ees. Tema kunstilisel juhtimisel on toimunud mitu laulupidu, viimati XII noorte laulupidu „Mina jään“. Tema oma koor on Estonia Seltsi Segakoor. Saate koostab Kersti Inno. Muusikanimekiri: Tõnu Kõrvits, Veljo Tormis, sõnad Juhan Smuul - Viimane laevEesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester Dirigent Tõnu Kaljuste Artur Kapp - Pühendan sind looks ja lauluksEesti Filharmoonia Kammerkoor vaimulik rahvaviis / Pärnu-Jaagupi, Cyrillus Kreek - Ma tänan Sind, et oled mindEstonia Seltsi Segakoor Veljo Tormis/Gustav Suits/Gustav Suits/Gustav Suits - Tsükkel "Kodulaulud": III Sääl on mu koduEesti Filharmoonia Kammerkoor Rein Rannap - Eesti muld ja eesti südaühendkoorid

Eesti interpreedid. Heli Jürgenson

Eesti Rahvusringhäälingu Aasta muusik 2018 on karismaatiline dirigent ja kontratenor Risto Joost. Aasta muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga. Risto Joost saab Aasta muusiku tiitli kõrgete väärtuste kandmise ja edasiandmise eest muusikas ning energilise ja kirgliku musitseerimise eest nii kodu- kui välismaa lavadel. Aasta muusiku tiitel antakse üle Tallinna Kammerorkestri ja Risto Joosti kontserdil 22. jaanuaril 19 Tallinnas, Eesti Raadio 1. stuudios. 2012. aasta V Jorma Panula nimelise dirigentide konkursi ning 2015. aastal Nikolai Malko nime kandval Kopenhaageni rahvusvahelise konkursi laureaat Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui kontserdilavadel. Joosti repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate teosteni. 2009. aasta sügisest alustas ta töötamist Rahvusooper Estonia dirigendina, alates hooajast 2012/2013 Tallinna Kammerorkestri peadirigendina, hooajast 2015/16 MDR raadiokoori kunstilise juhi ning 2016. aasta kevadest Tallinna Filharmoonia kunstilise juhina. Intervjuu Risto Joostiga. Saate autor on Nele-Eva Steinfeld. Muusikanimekiri: Johann Sebastian Bach - III osa - Allegro assai Kontserdist nr. 6 F-duur, BWV-1057Angela Hewitt (klaver), Emma Sholl (flööt), Austraalia Kammerorkester Dirigent Richard Tognetti

Eesti interpreedid. Aasta muusik 2018 Risto Joost

Robert Jürjendal* Saade kitarristist ja heliloojast Robert Jürjendalist, kelle ERR valis viimati Aasta Muusikuks. Robert Jürjendal räägib oma loometeest ja sellest, mida ta muusikas hindab. Lisaks saavad saates sõna mitmed Robert Jürjendali kaasteelised erinevatest kollektiividest. Saate autor on Ivo Heinloo. Saade oli esmakordselt eetris 8. jaanuaril 2017.

hubhopper

Eesti interpreedid

hubhopper