Indrek Kasela tegevust kirjeldades pole võimalik piirduda ühe kitsa klassifikatsiooniga. Ta osaleb nii toiduainetööstuses kui ka tehnoloogiasektoris, tõmbas kümnendi alguses kinos "Sõprus" käima väärtfilmide ajastu ning osaleb aktiivselt Eesti kunsti tutvustamisel maailmas läbi oma tegevuse kunstigaleriis Temnikova & Kasela. Indrekut võib pidada globaalse eestlase prototüübiks, kelle kodu on Eestis, kuid kellele helistades võib teda leida pea mistahes punktist Maa peal, ning keda oma üleilmse tegevuse tõttu tuntakse mitte ainult väljaspool Eestit, vaid on ka ise üks aktiivne nn Eesti saadik maailmas. Meie vestlus katab laia teemade ringi: ● 1970-1980ndate lapsepõlvest Sauel ning aknast vabasse maailma nõukogude ajal; ● sündmusterohkest 1990ndatest, millest pool möödus tudengina New Yorgis; ● kuidas hiljem sai New Yorgist Kasela teine kodu; ● miks on kalandus suur võimalus Eesti jaoks; ● eestlaste filmiarmastusest; ● Eesti kunsti konkurentsivõimest maailmas; ● ja miks on Eestis hea elada? Head kuulamist!

Globaalsed eestlased

#037: Indrek Kasela – investeerides Eesti tulevikku läbi kultuuri, tehnoloogia ning toidu

Meie saatesarja 36. episoodi külaline on geeniteadlane Lili Milani, kes on Tartu Ülikooli Geenivaramu juhtivteadur ning personaalmeditsiini suuna juht. Milani omandas geenitehnoloogia bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning doktorikraadi Rootsis Uppsala Ülikoolis, ning tema peamisteks uurimisaladeks on farmakogeneetika ja epigeneetika. Ta on avaldanud ligi 100 teadusartiklit, mis on ilmunud mainekates teadusajakirjades nagu Nature, Science, ning teda on tsiteeritud üle 10,000 korra. 2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga. Lili Milani on ka üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmetest. Selles episoodis räägime Lili Milaniga tema isiklikust loost, Geenivaramust ning geeniteaduse tulevikust. Saame teada: kuidas Pärsia päritolu Rootsis sündinud tüdruk 1994.a Eestisse jõudis ning kuidas sellest sai tema kodu; mida kujutab endast Geenivaramu projekt koguda kokku 100,000 geenidoonori; milline roll on geeniteadusel personaalmeditsiinis; ning millised on geeniteadusega kaasnevad eetikaküsimused. Head kuulamist!

#036: Geeniteadlane Lili Milani: vestlus geenidoonorlusest, personaalmeditsiinist ning eetikast

“Liitreaalsus arhitektuuris annab võimaluse disainida midagi, mis ei pea vastama gravitatsioonile ja teistele füüsika seadustele.“ Meie kolmekümne viienda saate külaliseks on eesti arhitekt USAs, Joanna-Maria Helinurm. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeva pidustustel New Yorgi Eesti maja keldris 31. märtsil 2018. Joanna-Maria Helinurm on õppinud arhitektuuri nii Inglismaal, Austrias, kui Ameerika Ühendriikides. Selles episoodis räägime: kuidas leida endale sobiv kool ning haridustee? Zaha Hadid vs inimkeskne arhitektuur milliseid võimalusi annab liitreaalsus arhitektuuris suurte (ajutiste) kontserthoonete ning X Games ekstreemsportmängude hoonete arhitektuursetest lahendustest Head kuulamist!

#035: Joanna-Maria Helinurm – inimkeskne arhitekt, kes mängib füüsilise ning virtuaalse maailma piiril

„Jaapani ja jaapanlase mõttemaailmaga pole ma siiamaani päris lõpuni harjunud. Mingil määral saad nagu kõigest aru …aga siis mingi hetk ei saa üldse aru.“ Meie kolmekümne neljanda saate külaliseks on Kaido Höövelson, kes siinmail rohkem tuntud kui Baruto. Ta on Eesti läbi aegade edukaim sumomaadleja, jõudes pea kümne aasta jooksul ozeki staatusesse. Tänaseks on Kaido sumomaadluse lõpetanud ning tegutseb nii Jaapanis kui Eestis, osalenud MMA matšidel, ning tegutseb nii turismis kui meelelahutuses. Tänases saates räägime: Kui palju raskem või lihtsam on väljaspoolt süsteemi tulijale sumos läbi lüüa? Kui suurt osa mängib sumos strateegia? Milline on kõige sarnasem ning kõige erinevam asi jaapani kultuuris võrreldes eesti kultuuriga? Kuidas võita jaapanlaste usaldus? ja paljust muust. Saade on salvestatud 24. märtsil 2018.a. Tokyos. Head kuulamist!

#034: Kaido Höövelson ehk Baruto – Eesti-Jaapani kultuuride sild

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma jään hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks.“ Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist  Sunnyvale’is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.  Tänases saates räägime: Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule ja paljust muust. 

#033 / EV100: Lauri Mälksoo – rahvusriigid, küberajastu ning rahvusvaheline õigus 21. sajandil

Meie kolmekümne teise saate külaliseks on matemaatikaõpetaja Marit Zahnka, kes on õpetanud koolimatemaatikat nii Eestis, Mani saarel Inglismaal, Hollandi linnas Haagis ning nüüd Hongkongis. Mariti teekond ning saadud õppetunnid teevad Mariti unikaalse kogemusega õpetajaks, kes ühelt poolt kannab endas Eestist kaasa saadud õppekvaliteeti ning otsekohest suhtumist, teiselt poolt aga hästi arenenud pedagoogilise ning kultuurise pagasi. Tema unistuseks on saada võimlaus õpetada matemaatikat igas maailmajaos. Miks on matemaatiline mõtlemine oluline? Mis on Eesti ning teiste kohtade erinevus matemaatika õpetamisel ja õppimisel? Sellest ning paljust muust selles episoodis räägimegi. Saade on salvestatud 19. novembril Hongkongis. Head kuulamist!

#032: Marit Zahkna – eesti matemaatikaõpetaja suure maailma avarustes

Meie kolmekümne esimese saate külaliseks on rahvatervise ekspert, sotsiaalne ettevõtja ning sihtasutuse Terve Eesti asutaja Riina Raudne. Riinal on doktorikraadi USA John Hopkinsi Ülikoolist, ning oma doktoritöö raames kaardistas eesti alkoholidiskursust ja uuris seda, kuidas majanduslikud ja poliitilised otsused mõjutavad seda, mida me peame joomiskultuuriks. Ta on juhtinud kampaaniat “Joome poole vähem”, pidanud loenguid rahvatervisest, aidanud Siseministeeriumil juhtida uimastipoliitika valitsuskomisjoni, ning täna õpetab põhitöö kõrvalt ka Eesti Kunstiakadeemias kunstitudengitele sotsiaalset innovatsiooni ja Tallinna ülikoolis kommunikatsioonimagistrantidele terviseedenduskampaaniate loomist. Tänases saates räägime: miks peab ta refklektiivsusvõimet hariduse omandamisel oluliseks? kuidas uudishimu on viinud tema hariduse ning karjääri täieliku lõimumiseni? miks on meie alkoholikultuur niivõrd visa muutuma? kuidas võiksime Eestis teineteisega käituda? disainimõtlemisest sotsiaalsete probleemide lahendamisel, ja paljust muust. Saade on salvestatud 6. novembril Eesti Rahvusraamatukogus. Head kuulamist!

#031: Riina Raudne – ühiskondlikult keeruliste teemade mõtestaja

My guest today is a British journalist Edward Lucas, who is widely known for his work as senior editor at The Economist. Mr. Lucas is an expert in energy, intelligence and cyber-security issues, he has covered Central and Eastern Europe for more than 20 years. He is also a senior vice-president at the Center for European Policy Analysis (CEPA). In this podcast, you’ll hear us focus on a variety of thought-provoking topics: Why shouldn’t we use the term “post-Soviet”? What does he think are key aspects of communication when you talk about a big, unfathomable things? What does he think are the potentials of the Estonian e-residency concept at a larger scale? What have Estonians done right, and where can be do better? What are some of the things that we should learn from other countries? What current developments in society worry him, and how should humanity address them? This episode was recorded on November 16, 2017 over Skype between London, UK and Sunnyvale, California. Enjoy the show!

#030: Edward Lucas – a sharp pencil, our first e-resident, defender of democracy in Europe

Kahekümne üheksandas episoodis on meie saatekülaliseks graafiline disainer Kaire van der Toorn-Guthan, üle 20 aasta Rotterdamis elanud eestlane. Me kohtusime Kairega tänu tema uuele huvitavale projektile, praegu valmivale fotoraamatule “Eesti läbi 100 silmapaari”, millest me saates ka räägime. Tartust pärit Kairel olid lõppenud neljanda kursuse õpingud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, kui 1991.a. suvel läks koos sõbrannaga Düsseldorfi lapsehoidjaks. Nii räägimegi tema teekonnast, miks ei saanud temast arst, vaid graafiline disainer, ning mis hoiab teda Eestile lähedal. Lisaks räägime: miks ja kuidas sündis Eesti Maja Hollandis? kuidas ta mõtleb graafilisest disainist? kuidas on seotud ühiskonna disainiteadlikkus ning heaolu? millised on Eesti ning Hollandi disainikeele erinevused? ja miks on just praegu eriline aeg pildistamaks sadat erinevat inimest sünniaastatest 1918-2017? Saade on salvestatud 8. oktoobril 2017. aastal üle Skype silla Rotterdami ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

#029: Kaire van der Toorn-Guthan – graafiline disainer Hollandis, kes vaatab Eestit läbi 100 silmapaari

„Ma tahan soovida otsustuskindlust, vähem kõhklusi ja seda siis tervele [Eesti] riigile. Mitte ainult, et meie inimesed siin võtavad riske, proovivad, katsetavad ja võibolla kukuvad läbi. Tegelikult ka riigina seda sama asja olla valmis tegema, ilma et peaks üleliia tundma muret.“ Kahekümne kaheksandas episoodis on meie saatekülaliseks arabist Peeter Raudsik, kes on teinud reportaaže nii ERRile kui Postimehele; ta on andnud araabia keele ja kultuuri kursuseid Tartu Ülikoolis ning tõlkinud eesti keelde araabiakeelseid luuletusi. Ta on sündmusi kohapeal vaadelnud nii süürlaste põgenike laagrites kui ka Tahriri väljakul araabia kevade päevil. Võib öelda, et tema fookuses ongi araabia kevade järgne periood ning sealsetes ühiskondades aset leidnud sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud muutused. Lihulast pärit Peeter omandas magistrikraadi rahvusvaheliste suhete alal Katari Doha instituudis, mille käigus uuris Iraagi, Kurdistani ning Euroopa Liidu vahelist suhtlust. Oma mõttekäike on ta kirjeldanud mitmetes artiklites nii Diplomaatias kui Sirbis. Selles saates väljendab Peeter Raudsik oma isiklikke seisukohti. Et Lähis-Ida on keeruline piirkond, on vähe öeldud. Kuid sellegipoolest kiputakse sageli rääkima araabia maadest üheülbaliselt. Et seda vastuolulise ning kireva ajalooga lugu mõista, sellest täna räägimegi. Millisteks eri piirkondadeks saab araabia maad jagada? Kuidas vaatavad erinevad araabia piirkonnad Euroopa Liitu täna? Kuidas on tehnoloogia areng aidanud või pidurdanud araabia maade arengut? Mida peaks Lääs tegema selleks, et aidata araabia maid? Kas Lääs saab aidata? Millist kolme raamatut peaksid eestlased lugema, et araabia maid paremini mõista? Lisaks pakub Peeter kiirülevaate iga araabia riigi tulevikuperspektiivi kohta käesoleva sajandi ulatuses. Saade on salvestatud 15.septembril 2017. aastal üle Skype silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist!

#028: Arabist Peeter Raudsik – kuidas mõista araabia maid?

Meie audiosarja kahekümne seitsmendaks külaliseks on IT ettevõtja ning investor Taavi Kotka, kes on aidanud üles ehitada Baltimaade ning Põhjamaade ühe suurima tarkvaraettevõtte Nortal (endise nimega Webmedia). Oma karjääri jooksul on Taavi märkimisväärselt kaasa aidanud Eesti e-riigi arengule – aastail 2013-2017 teenis ta Eesti riiki majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantslerina ning on üks e-residentsuse idee autoritest. Nagu tavaliselt, püüame ka seekord panna end saatekülalise kingadesse. Uurime, kuidas sai Paides kasvanud mees oma ettevõtluse- ning arvutipisiku? Kuidas sai Taavist Webmedia asutajaliige ning mis viis teda ja ta kollege e-residentsuse ideeni? Suurema osa saatest pühendame ettevõtlusele, tänasele ning homsele Eestile, e-residentsusele, ja Eesti kohale maailmas: Mis oli Webmedia algusaastatel raske ning mille üle tunneb ta tagasi vaadates uhkust? Milline on Eesti tehnoloogiaettevõtluse seis täna? Kuidas sündis e-residentsuse idee? Kuidas saaks kasutada e-residentsust, et sisuda Eesti diasporaad tänasest paremini kokku? Kuidas saaksime andmeid kasutades oma riiki paremini juhtida? Mida ei tohiks me mitte mingil juhul lasta Eestiga juhtuda? Saade on salvestatud 12. augustil 2017. aastal Paides Arvamusfestivali ajal. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

#027: Taavi Kotka – kuidas teha Eestit suuremaks?

“NEED TEHNOLOOGIAD, MIS TULEVAD NEUROTEADUSEST, SAAVAD OLEMA MEIE JAOKS SAMA OLULISED KUI KLAVIATUUR JA HIIR, KUID PALJU NÜANSIRIKKAMAD.” Meie podcasti 26. saate külaliseks on Eesti neuroteadlane Allan-Hermann Pool. Miks on neuroteadus oluline? Mis maštaabis me saame või tahame oma aju muuta? TTÜ geenitehnoloogiaõpingutega alustanud Allan-Hermann on saanud oma doktorikraadi UC Berkeley-st ehk California tehnikaülikoolist Berkeley-s, ning kes veedab oma päevad California tehnikainstituudi järeldoktorantuuris motivatsiooni ajubioloogiat uurides. Kuna neurotehnoloogia on valdkond, mis hakkab “plahvatama” paari aasta pärast, pidasin oluliseks Allaniga esimesel võimalusel maha istuda ning meie improviseeritud vestluse käigus katamegi paljusid teemasid: Aju-masin liides ehk miks on oluline osata juhtida aju tegevust? Kus oli neuroteadus 15 aastat tagasi? Kui andmemahukas on tänapäevane neuroteadus? Miks soovitab ta inimestel kaaluda õppida rakubioloogiat ning infotehnoloogiat? Milline on kõige keerulisem eetiline küsimus, millega neuroteadus täna tegeleb? Kuidas saab neuroteadus aidata meil mitte langeda depressiooni? Mis tasemel on Eesti neuroteadus täna? Kas riigi suurem tellimus neuroteadusse aitab luua rohkem tuleviku Skype-e? ja loomulikult räägime Eestist ning Eesti 100. juubelist. Saade on salvestatud 27. juulil 2017. aastal Tartus, Eesti 2.0 noortekursuse “Hüppelaud” ajal. Head kuulamist!

#026: Allan-Hermann Pool – neuroteadus kui tulevikuvaldkond

“Ma näen paljudes riikides rahulolu oma olukorraga. Arvatakse, et “võiks ju rohkem raha teenida, kuid üldiselt on riik valmis, ja nüüd me hakkame siin piirama igasuguseid asju“. Ja ma soovin, et meil selline stagnatsioon ei tuleks peale.” Meie 25. saatekülaliseks on Eesti Vabariigi neljas president Toomas Hendrik Ilves, kes alates 2017. aasta algusest töötab külalisteadurina Stanfordi ülikoolis Californias, Freeman Spogli nimelises rahvusvaheliste uuringute instituudis (FSI), mis on osa ülikooli rahvusvahelise koostöö ja turbekeskusest (CISAC). Vestlus toimus otsesalvestusena Stanfordi ülikooli raamatukogus, ning publikuks olid kohalikud San Francisco piirkonnas elavad eestlased. Veerand sajandiga on väikesest tundmatust Eestist saanud arvestatav ning tunnustatud rahvusvaheline partner. Üha enam inimesi teab Eestit meie tehnoloogilise arengu, avalike e-teenuste, ning digitaalse ühiskonna tõttu, mis teeb Eesti suuremaks kui me tegelikult oleme, ning loob uusi võimalusi. President Ilves on olnud selle protsessi üks vedureid, nii kodumaal uusi ideid pakkudes ja rakendades, kui ülemaailmselt Eestit tutvustades. Selles podcastis räägime Toomas Hendrik Ilvesega tema isiklikust loost veidi teise nurga alt, mis on lugu uudishimust, pühendumusest ning võimalustest, mis pani ta Eestit puudutava uudisvoo keskmesse ning tegi temast inimese, kes aitas Eesti maailmakaardile.  Tema ellu mahub rohkelt lugusid ning erinevaid eluetappe, ja nii räägimegi:  Kuidas muutis koolilapsena matemaatika ning arvutiõpetuse eriprogrammis osalemine tema arusaamist maailmast? Miks oli 1960-70ndate Eesti luule tema jaoks huvitavam kui Lääne luule? Kui palju ümbritses teda 1980ndate alguses inimesi, kes uskusid, et Eesti võib kunagi vabaks saada? Millised olid muljed Eestist tema esimesel visiidil 1984.aastal? Miks oli tema töö Raadio Vaba Euroopas üks põnevamaid aegu tema elus? Kuidas jõudsid tema abiga uudised nõukogude Eestist maailmameedia esilehtedele? Mida ta õppis president Merilt? Kuidas ta kirjeldab Eesti Vabariigi 1990ndaid – esimest kümnendit taas vaba riigina? Kui kaugel on Eesti sellest, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki? Mida saab Eesti teha selle jaoks, et meie nälg parema elukorralduse, parema hariduse ning muu järgi ei sumbuks meid ümbritsevate murepilvede sisse? Mis saavad olema 21.sajandi võtmetähtsusega otsused, mida riigid peavad tegema, et infoühiskonnad saaksid turvaliselt edasi areneda? Miks on IT õigus ning tehisintellekt tulevikuvaldkonnad, millele Eesti noored võiksid tähelepanu pöörata? Milline on president Ilvese soov Eesti 100. sünnipäevaks? Saade on salvestatud 18. mail 2017. aastal üle Stanfordi ülikooli raamatukogus. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Martin Kuuskmann, Tõnu Kõrvits “Puudutus”. Kõik õigused kaitstud.

#025: President Toomas Hendrik Ilves – inimene, kes aitas Eesti maailmakaardile

“Ma usun, et hästi palju asju sõltub sellest, et kas sa lähed midagi tõsiselt üritama.” Meie podcasti 24. saate külaliseks on Eesti ühe edukaima tarkvaraettevõtte Pipedrive kaasasutaja ning tegevjuht Timo Rein. Väikesest kuue inimesega alustanud iduettevõttest on seitsme aastaga saanud üks maailmas kiireimini kasvav müügitarkvara pakkuja, kus täna töötab üle 250 inimese. Ülikoolis psühholoogiat õppinud Timo müügikogemus algas raamatute müümisega, millele järgnes müügikoolitaja töö ning sellest saadud õppetundide tagajärjel tekkis mõte luua tarkvara, mis aitaks müügiinimestel oma tööd paremeini teha. Räägime Pipedrive’i sünniloost ning kus on ettevõte oma arengus täna. Kuna eestlaste kohta kuuleme tihti, et ega me müüa ning turundada ei oska, siis vestleme: kuidas saab sel juhul üheks parimaks müügitarkvara loojaks just Eesti ettevõte? miks on müümine osalt lihtsalt numbrite mäng ning osalt autentsete inimsuhete loomine? mis hetkest saab kellestki hea müügiinimene? kuidas müüa müügitarkava? ning mis osas on müügitöö tulevikus automatiseeritud ning mis osas taandub kõik siiski inimsuhetele? Saade on salvestatud 1. juunil 2017. aastal Räniorus. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

#024: Pipedrive’i juht Timo Rein – mis hetkest saab kellestki hea müügiinimene?

„Me suudame nõnda vähest tüüpi andeid ära tunda ühiskonnas… ja kui me määrame kellegi ükskõiksusesse, sest temas ei avaldu juba kasvõi lapsena mingeid andeid, mida mingil hetkel väärtustatakse, siis see on palju suurem ressursside raiskamine kui miski muu.“ Meie podcasti kahekümne kolmanda saate külaliseks on sotsiaalantropoloog Aet Annist, kes oli hiljuti Inglismaal asuva Bristoli ülikooli õppejõud ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli etnoloogia osakonna vanemteadur. 2011.a. ilmus Aeda sulest esimene eestikeelne antropoloogiline uurimus Eesti ühiskonnast, milles keskendutatakse kahe Kagu-Eestis asuva sotsialismijärgse keskusküla kogukonnatunnetusele ning inimestevahelistele suhetele olukorras kus neid enam ühine töö ei seo. Aet on töö tõttu pendeldanud Inglismaa ning Eesti vahet viimased 20 aastat. Lisaks eelmainitule on ta teinud uurimistööd ETF Mobilitase järeldoktorina, töötanud õppejõuna Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis, Tartu Ülikooli Õigusinstituudis ning sotsiaalteaduskonnas, Eesti Sisekaitseakadeemias.  Uurime, mis on sotsiaalantropoloogia ning kuidas mõtleb Aet olulistest küsimustest nagu: Mida oleks tarvis teha et ühelt poolt mitte süvendada jõuetuse tunnet, mis võib viia ükskõiksuseni, ning teiselt poolt need hääled mida inimesed tõstavad, oleks konstruktiivsed? Miks on oluline leida ühiseid ühiskondlikke eesmärke? Kuidas on Eesti olnud seni egalitaarne ühiskond ning kuidas seda edasi arendada? Kas sotsiaalteadused on osa Eesti avaliku ruumi mõtevahetusest? Kuivõrd kliimamuutus või keskkonnaresursside hävitamine loob või lammutab või mõjutab koostoimimist? Saade on salvestatud 14. mail 2017. aastal üle Skype’i silla Tallinna ning Palo Alto vahel. Head kuulamist! Podcasti taustamuusika: Sander Mölder (www.soundcloud.com/sander). Kõik õigused kaitstud.

#023: sotsiaalantropoloog Aet Annist – kuidas toimib inimene ühiskonnaliikmena?

“Globaalsed eestlased” on veebisaade ehk podcast, eesmärgiga luua mälupilt Eesti mõtlejatest üle maailma, ennast avada ja üksteiselt õppida. Saatejuht Rainer Sternfeldi külalisteks on rahvusvahelisel areenil tegutsevad eestlased või eesti juurtega inimesed erinevatelt elualadelt – arstid, ettevõtjad, kunstnikud, poliitikud, heliloojad, sportlased, ja kõik kes sinna vahele mahuvad. Milline on olnud märkimisväärsete globaalsete eestlaste käekäik? Vestleme nende elust ja tööst ning dekonstrueerime saatekülaliste mõttemaailma, töömeetodeid, lemmikraamatuid, treeningkavasid, jne. Saate läbivateks teemadeks on lisaks ka Eesti käekäik, eestlus globaliseeruvas maailmas, meie ühiskondlik küpsemine, ning mida saaks igaüks oma elus teha selleks, et rahvusvahelises konkurentsis võita?

hubhopper

Globaalsed eestlased

hubhopper