Eile sai avalikuks, et üks Tallinna mees laadis riigi andmebaasist alla 286 438 Eesti inimese dokumendifoto. Andmekaitse valdkonna ekspert ja advokaadibüroo Sorainen partner Mihkel Miidla rääkis Delfi “Erisaates”, et fotode varastamine ei kujuta suure tõenäosusega inimestele ohtu, küll aga on riigil põhjust peeglisse vaadata.

Delfi Erisaade

ERISAADE | Advokaat Mihkel Miidla RIA andmelekkest: riik ei saa lubada endale sellist fopaad

Tänane Eesti Päevaleht toob teieni erinevaid lugusid, mis kõik viitavad: see aasta võib olla tagasi vaadates sajandi üks jahedamaid. Kui naiivne on selles valguses Euroopa Liidu värske kliimapakett? Naiivne saab olla kahes suunas. A) Me ei saavuta kõigile meetmetele vaatamata eesmärki olla aastaks 2050 kliimaneutraalne. B) Pole lootustki, et isegi väljapakutud meetmeid kunagi rakendada jõutakse. Eestimaa looduse fondi kliimaekspert Piret Väinsalu sõnul on vähemalt astutud esimesi reaalseid samme seniste deklaratsioonide kõrvale. „Pole aga naiivne arvata, et ette pandu poleks saavutatav, see on kättevõtmise asi,“ märkis ta. „Kuid kui mõelda ambitsioonile saavutad 1,5 kraadi tööstuseelse tasemega võrreldes, jääb see väga kaugele.“ Väinsalu märgib samas, et midagi pole parata, võimalus midagi muutmata jätkata on paraku tänaseks möödas. Niisamuti on ta kriitiline sõnumite suhtes, mis kutsuvad tegutsemist vältima – näiteks EKRE esimehe Martin Helme puhul, kelle meelest aitab nn rohepööre ennekõike vaid jõukamaid. Saates veel Kes tegelikult kasu lõikavad? Milline on Euroopa tegelik kaalukategooria kliimat puudutavas poksiringis? Milline oleks šanss kliimat kunstlikult, tehnoloogia abil jahedamaks muuta? Kuula Krister Parise erisaadet siit!

ERISAADE | Kliimaekspert: oleme oma võimaluse maha maganud. Martin Helme ajab puhast demagoogiat

Sajad tuhanded vaktsiinidoosid seisavad. Aegu inimestele süstimise tarvis aga ei avata. Eesti elanikkonna vaktsineerituse tase on Euroopa Liidu madalamaid. Täna pole enam isegi piisavalt aega, et praegu esimest süsti tehes töö- ja kooliaasta alguseks septembris täiskaitse saavutada. Kuid ei vaktsineerimise korraldajate seas ega valitsuses ei näi kellelgi mingit probleemi pilla-palla olukorra suhtes olevat. Samas tuleb peale kolmas koroonalaine, tänased nakatumisnumbrid on juba 200 juures. Delfi „Erisaate“ liinil on sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, kes ütleb, et valitsus kihutab tegevusetusega kinnisilmi vastu koroonatsunami lähenevat seina. Muuhulgas ütleb Ossinovski, et piirangutest vaid vaktsineerimata inimestele ei pruugi varsti enam piisata. Saatejuht on Raimo Poom.

ERISAADE | Ossinovski hoiatab koroonatsunami eest! Kallase valitsus kihutab kinnisilmi vastu seina

Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik (Reformierakond) räägib, et TS Laevade hiljutine vangerdus on hiidlaste suhtes kahjulik ja ebaõiglane. Ta viitab, et lahendus oleks ikkagi see, et laevapark on suurem. Täna seisab ees üks märgiline kohtumine.

ERISAADE | Hiiumaa volikogu esimees: eile oli praamijärjekord kohati 7-8 tundi, olukord peab muutuma

Kõik lapsi väga riivavad lood on lükatud kõrvale. Ent küllaga on seda, mis on Mailis Repsist ja maksumaksjate rahast veel kirjutamata jäänud. Ajakirjanik Risto Berendson toob Delfi Erisaates välja veel ühe seniteadmata peo.

ERISAADE | Risto Berendson: tegelikult Repsi lugusid on rohkem, oleme ära kirjutanud umbes pooled

Delfi „Erisaate“ stuudios oli külas haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kes rääkis, mida tehakse noorte vaktsineerimise tempo tõstmiseks. „Väga oluline on, et võimalikult paljud jõuaksid end enne kooliaasta algust vaktsineerida,“ rõhutas minister. Ta lubas vajadusel igati, isegi rahaga, aidata sotsiaalministeeriumi, et selleks korraldataks vajalikud kampaaniad. Paraku pidi Kersna tõdema, et noortele sobivate vaktsineerimiaegade tagamisega igas maakonnas on mingi „müsteerium“ lahti, mida ta nädalate kaupa valitsuses tõstatab, kuid asjad ei lahene. Lisaks räägib Kersna uue kooliaasta korraldusest – eeldatavasti ei pea vaktsineeritud lapsed koroonajuhtumi korral oma klassis eneseisolatsiooni minema. Vaktsineerimata lastel, kel sel juhul on vaja koju ennast jälgima minna, võib olla vaja arvestada iseseisva õppega. Saatejuht on Raimo Poom.

ERISAADE | Haridusminister Liina Kersna noorte vaktsineerimisest ja koolitöö väljanägemisest sügisel

Palju on räägitud sellest, et ainus tee pandeemiast välja ja parim kaitse kolmandaks laineks on koroona vastu vaktsineerimine. Küll aga ei välista see haigeks jäämist. Miks see nii on, selgitab Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige doktor Karmen Joller Delfi “Erisaates”.

ERISAADE | Perearst selgitab, miks nakatuvad vaktsineeritud inimesed koroonasse ja satuvad haiglasse

Puuduv raha, inimressurss ning koroonapandeemia on viinud olukorda, kus päästekomandod on pidanud ajutiselt uksi sulgema. Päästjate hetkeolukorrast, palkadest ja nende eest seismisest rääkis Delfi “Erisaates” siseminister Kristian Jaani. Saatejuht on Kaili Malts.

ERISAADE | Kristian Jaani: kuni päästjatel palk pole hea, on komandode ajutine sulgemine paratamatus

Kõigepealt Macron, siis Ansip, siis Reformierakond. Eesti valitsuse juhtpartei soovib, et kui koroonaepideemia tõttu tulevad uued piirangud, laienevad need üksnes mittevaktsineeritutele (või läbipõdenutele). Kas olemegi viimaks teel mitmekihilisse ühiskonda? „Andrus oma jõuliste sõnumitega jõuab laia kuulajaskonnani ning on ka oluline, et ta selle välja ütles, et inimesi välja vaktsineerima saada,“ kommenteeris Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht Mart Võrklaev endise peaministri Andrus Ansipi sõnu, et vaktsineerimata inimesi ei tohiks isegi rongi lubada. Võrklaeva sõnul loodab ta, et niisugused sõnumid aitavad kokkuvõttes ära hoida kolmandat lainet. Aga kui need ei toimi, tuleb olla valmis karmimateks meetmeteks. „Valitsustasandil on uuritud mõnda aega võimalusi, kas selliseid piiranguid on võimalik teha ning justiitsminister Maris Lauri tegi ka just äsja postituse, et kuna riigi kohustus on inimesi kaitsta, on niisuguste tervise kaitseks tehtavate piirangute kehtestamine võimalik,“ nentis ta. Võrklaeva sõnul on sellel kõigel selge majanduslik mõõde. „Võtame restorani või spaa näite, kes muidu peaks end kas kinni panema või töötama 50%-se täituvusega, kus ettevõtja raha kaotab, või siis saab ta töötada 100% täituvusega juhul, kui sinna saavad ainult need, kes teisi ei ohusta siis miks neid ettevõtjaid piirata?“ küsis ta. Erakonna parlamendifraktsiooni juhi sõnul oleks ilmselt ettevõtjad taolise valiku ette panduna valmis kandma ka inimeste kontrollimisega seotud kulusid. Poliitiku hinnangul kaalub vaktsiinidest tulenev kasu niivõrd üles võimalikud ohud, et riigil on õigus „motiveerivaid samme“ astuda. Saates veel Kuidas ikkagi peaks välja nägema sikkude eristamine lammastest? Mida tähendab selline mitmete kihtide teke ühiskondlikule sidususele? Kas see tähendab paradigma muutust ka näiteks mittevaktsineeritud laste lasteaedadesse lubamise osas? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Mart Võrklaevaga siit!

ERISAADE | Mart Võrklaev: oled ohtlik, teenust ei saa. Ettevõtjad ei pea kannatama

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg selgitab Delfi Erisaates kolme olulist punkti Eestiski Delta-tüve domineerimisel pead tõstva koroonaviiruse kolmanda laine kohta: kui ohtlik on uus tüvi, millist kaitset pakub selle kohta vaktsiin ja milline võiks kolmas laine kujuneda olukorras, kus kõrvuti elamas suur hulk vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimesi? Saadet juhtis Tarmo Paju.

ERISAADE | Kui lihtsalt levib Delta tüvi? Milliseks kujuneb kolmas laine? Immunoloog selgitab

Eesti haridussüsteemi kimbutab vananev õpetajaskond, järelkasvu hulgas leidub aga mitmeid õpetajaid, kel ei ole vastavat õpetajaharidust. Delfi “Erisaates” räägib haridus- ja teadusminister Liina Kersna, mis võiks olukorda lahendada.

ERISAADE | Liina Kersna: vastava hariduseta õpetajad koolis ei peaks olema standard

Kui Euroopa Liit kehtestas Valgevenele uued sanktsioonid seoses diktaator Aljaksandr Lukašenka poolt toime pandud Ryanairi lennuki maandamise ning pardal viibinud võimukriitilise ajakirjaniku rööviga, hakkas Leedusse laekuma üle piiri nö põgenikke. Selge oli see, et tegemist oli Lukašenka katsega naabrist EL-i riigile kätte maksta. Aga tahes tahtmata peab Vilnius tegelema suure hulga piiriületajatega, milleks saadeti eelmisel nädalal appi ka Eesti politsei- ja piirivalveameti meeskond. Delfi „Erisaate“ liinil on appi läinud üksuse ESTPOL5 juht Teili Piiskoppel, kes räägib, mis olukord on Leedu-Valgevene piiril tegelikkuses avanenud. Saatejuht on Raimo Poom.

ERISAADE | Otse Leedu piirilt: esiti võivad piirületajad olla agressiivsed, kardavad Valgevene võime

Põhja päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Reili Kull räägib, et õnnetusi veekogudel oli tänavu esimesel poolaastal märkimisväärselt rohkem kui mullu. Ka uppunute number on nukker. Milles asi? Saatejuht on Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

ERISAADE | Uppumissurmade arv aina kerkib: mis aitab olukorda parandada?

Rakendusviroloogia professor Andres Merits räägib, et Eestis enim kasutatavad vaktsiinid kaitsevad deltatüve eest. Küll nendib ta, et Eestis on vaktsineerimine takerdunud, fookus peaks muutuma. Kuidas on aga karjaimmuunsuse saavutamisega?

ERISAADE | Karjaimmuunsuse latt on kerkinud! Intervjuu Andres Meritsaga

Koroonapiirangute kadumine tõstis jaanipühade ajal ka politsei töökoormat. Politsei ja piirivalveameti (PPA) operatiivjuht Tago Trei rääkis Delfi „Erisaates“, et kolme päevased jaanid lõppesid korrakaitsjate vaatenurgast juba 2019. aasta tasemel. Eriti torkas silma purjus juhtide suur hulk, kuid vabade päevade ajal kasvas kahekordseks paraku ka peresiseste tülide arv, millele politsei pidi reageerima. Uue nähtusena nägi ka politsei, et joomase peaga võidi elektritõukeratast pidada heaks liikumisviisiks, aga see viis paraku õnnetustesse sattumiseni. Kitsalt kergliiklejate puhumisreide pole seni veel siiski tehtud. Nädalavahetuse politseijuhtumite kohta küsis Raimo Poom.

ERISAADE | Jaanipühade lõpp tõi politseile veel hulga tööd joobes juhtide ja perevägivallaga

Delfi erisaade võtab operatiivselt ja otsustavalt luubi alla teemad, mis just hetkel tulikuumad.

hubhopper

Delfi Erisaade

hubhopper